Tuesday, February 24, 2026

ROTUTO : DEZAMINA INFORMASAUN BA ATIVIADADE PNDS IHA SUKU ROTUTO TINAN 2026

 

Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82
Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82

Rotuto, sequnda feira Loron 22 Fulan Fevreiro 2026, iha sede suku Rotuto, xefi suku Rotuto ho Prezidente KPR – PNDS suku Rotuto halao surumutu ba programa PNDS neebe Mak Rotuto hetan iha tinan Ida nee.

Nunee iha encontro nee, xefi Suku Rotuto Jose dos Santos husu hanoin husi Kumunidade Rotuto Kona ba implementasaun projetu PNDs nian iha suku Rotuto, tuir xefi Suku Rotuto katak tinan nee Rotuto hetan projetu ba Ativiadade PNDs suku Rotuto Mak hanesan Apoio ba konstrusaun Kapela Rotuto, estrada no dapur ba merenda escolar iha EBF Rotuto, hodi nunee tuir Xefi Suku Rotuto katak Ativiadade PNDS nian tuir planu atu aselsra antes loron 15 Fulan Marsu tinan nee halao ona sosializasaun no loke kotasaun.

Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82
Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82

Iha biban nee husi parte Ofisial Polisia Suku ( OPS ) Suku Rotuto Aniceto da Costa Pereira hatoo Nia intervensaun katak Kona ba Ativiadade PNDS nian nebee sei implementa iha Suku Rotuto husi Nia parte nafatin akompanha iha prosesu implementasaun nian.

Iha Fatin hanesan Prezidente KPR – PNDS Suku Rotuto Leonel Artur Atual xefi Aldeia Sabou relata iha surumutu nee katak Ativiadade Neebe sei implementa iha suku Rotuto Mak Hanesan konstrusaun Kapela suku Rotuto ho montante $ 70.000, Merenda Escolar ho montante $ 14.000 no Estrada ho montante $ 23.000.

Iha biban nee Prezidente KPR hatoo agradese ba Rotuto oan hotu, katak tinan nee Rotuto hetan projetu tolu ( 3 ) nee Tamba Ema Rotuto oan hotu Nia esforsu, hodi nunee KPR nee, husu ba equipa PNDs sira, atu labele abondona knar Neebe iha, Liu Liu FS atu Pro- Ativo iha implementasaun projetu Sira hodi monitoring no foti dukumentasaun, KPR nee aumenta Tan Programa PNDS mos hare ba partisipasaun Ema hotu nian, Neebe involve Ema hotu, difisiensia Sira no hare balansu jeneru no inan aman Sira neebe Mak sei vontade bele involve iha Ativiadade PNDs.

Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82
Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82

Ho Informasaun hirak nee, partisipante iha encontro nee agradese tebes ba Ativiadade Neebe sei implementa iha suku Rotuto, no sei la iha problema, iha proaesu implementasaun no sei fo apoio moral no partisipa iha proaesu implementasaun.

Kona ba Ativiadade konstrusaun Kapela suku Rotuto nian, Partisipante iha encontro nee, sujere Tengki halo aproximasaun ho Parte Paroquia Nossa Senhora Assunsaun Same antes equipa tecnika PNDS halo Ativiadade.

Surumutu nee partisipa husi Membros konselho suku Rotuto, konselho kapelaun, katekista Rotuto, Manorin husi Pre escolar 20 Agusto Rotuto, Kordenador no manorin husi EBF Rotuto, Adjuntu no manorin husi EBC Bisakrem, katuas Hein Nain bali Nain Sira iha Suku Rotuto, pessoal saude Rotuto no Kumunidade Sira.

Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82
Dezamina Informasaun Atividade PNDS iha Suku Rotuto,Foto:Che Arino Lara 82

===============
Sentru Informasaun Suku Rotutu Amorino Mendes #CheArinoLara82 Hakbiit #82Manufuiklian, #kalohan #lorikuasuwain

Thursday, February 19, 2026

RAI MONU NO HALAI FO RISKU BA HABITASAUN KUMUNITARIA SUKU ROTUTO IHA FUTURU

 

Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Fatin neebe Rai monu no halai Mak hanesan:
® Rai monu no halai husi parte lorosae nian, Diresaun husi Rusata hodi tun ba mu er Lau, Mael meta, tun to Ai oar leab hodi to ba Aroe haet Rai monu hotu no Rai halai hela deit.
® Rai monu no halai husi parte tasi nian aos Natar no hra luli
® Rai monu no halai husi parte loro monu nian Mak hunera, ekor ream, hodi sae to era Fa,
_ tesik oit oan ba husi kablaki hun tun to gropu hauba Nia Sorin mos Rai halai.
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Ho Rai halai Ida nee fo amesa ba habitasaun suku Rotuto nian iha futuru, neebe halo rai klot tiha _____Ema sei kous Tan maibe Rai la boot Tan ______
Nunee Protesaun no konservasaun ba futuru Mak Tengki kuda Ai hali, Au ora kinur no kor kafe nomos Ai teka Filipina, atu nunee bele proteje Rai nee_____ nudar Rotuto oan no Ita hotu hanoin Ida nee ba existensia no sustentabilidade habitasaun suku Rotuto nian
(((( Ideia kontributivo ba Protesaun Rai nee, espera bele fanun Ita hotu atu tau atensaun ba assuntu nee))))
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Kumparasaun simples ba Ita :
Uluk iha tinan 1979 tuir dadus Ita rona husi Katuas Sira iha tempo nee katak populasaun Rotuto Neebe permanente hamutuk ± 490 la Sura Sira neebe hela iha Fatin seluk___Rai sei Luan_____ maibe iha tinan 2026, total populasaun 1693, la Sura ho Sira Neebe hela iha Fatin seluk, ____Rai aumenta klot fali______
Indikasaun Balu hatudu _____ familia Balu atu halo Uma ba hodi hela, maibe Fatin bele dehan laiha ba Sira hodi hela alias Rai laiha.
Atensaun ba Ita hotu no Ita Nia Jerasaun iha futuru.
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82
Rai monu no halai iha Suku Rotuto, Foto : Che Arino Lara 82

 
 
 

CSSI MANUFAHI DISTRIBUI AI HAN BA DIFISIENTE SIRA IHA SUKU ROTUTO

 

Kredit foto, CSSI Manufahi
Kredit foto, CSSI Manufahi

iha quinta feira semana nee, loron 19 Fevreiro 2026, Centro Solidaridade Sosial e Inklussaun ( CSSI ) Municipio Manufahi visita difisiente, distirbui Ai Han ba kbit laek Sira no inan abondonadu Sira iha suku Rotuto.

Kredit foto, CSSI Manufahi
Kredit foto, CSSI Manufahi

Liu Husi via watshapp, Diretur CSSI Municipio Manufahi, Miquel Sarmento Nunes ba Sentru Informasaun Suku Rotutu katak prezensa CSSI iha suku Rotuto hodi Visita difisiencia Jose Sarmento iha Aldeia Sabou no Mateus Maria Borges iha Aldeia Berteni, objetivo husi visita nee, hodi diatribui Ai Han ba familia kbit laek no inan abondonadu Sira.

Kredit foto, CSSI Manufahi
Kredit foto, CSSI Manufahi

Diretur CSSI nee, akresenta katak visita karitativo Ida nee bazeia ba pedidu husi Autoridade kumunitario suku Rotuto Jose dos Santos ( xefi suku ), neebe identifika ona Ema difisiensia Nain 2 ( Rua ), kbiit laek no inan abondonadu hamutuk Ema Nain 18 ( Sanulu Resin walu ) nunee total Ema hamutuk 20 ( Rua nulu ) Mak ohin ( 19/02) sai benefisiariu ba simu Ai Han neebe distribui husi CSSI Municipio Manufahi no kada Ema Ida simu fos Saka Ida.

Kredit foto, CSSI Manufahi
Kredit foto, CSSI Manufahi

     

 

Bosok Resmea iha Mau bur hou, Foto Che Arino Lara 82
Bosok Resmea iha Mau bur hou, Foto Che Arino Lara 82
Fatuk Bosok ou Sadan Resmea nee Lokaliza iha Suku Rotuto,.Fatin nee naran Mau bur hou, atual Aldeia Sabou Nia Konta, maibe Kulturalmente pertensia Iha Aldeia Foehei Nia Konta Tamba areia nee, Kulturalmente domisiliariu dahuluk ba Uma Resmea nian iha Areia Refere, pertensia husi Rai Atlel Nia konta.
” Ata lele Na lele As suli, suli sae, Na Lele As suli”
Tuir estorio neebe haktuir hela katak Uluk Liu ( la hatene iha era/ zaman Ida neebe ), Uma Resmea Nia Lokalizasaun iha  maet mata, parte Hrai aus Nia leten – kablaki Nia hun, fahe klaran entre Tiris Manufahi kuak no era fa Ai Ramu nian.
 
Iha tempo neebe Uma Resmea ho Nia modelu Uma nian, Iha dikur, Manu aman iha Ai kakuluk ( kuad Ama tetuh ), iha makerek no eskada hitu, hodi nunee Mak uma kadunan Boeloko sente hanesan kompetisaun iha modelu hodi  hatete nunee” Liurai Ida tesik ba nee, atu Liu tiha fali Hau” hodi nunee, Liurai Sira husi Kadunan Boeloko Senti la satisfas, mak  buka maneira hodi halakon tiha Uma Fukun Resmea, alende nee funu nee akontese Tamba Hahalok finsindu no suba entre katuas Sira.
Uma Fukun Resmea : SISR#Che Arino Lara 82
Uma Fukun Resmea : SISR#Che Arino Lara 82
Ho intensaun Atu halakon Uma Fukun Resmea nee, Mak Mosu funu Ida entre Kaduan Boeloko ho Resmea iha tempo Neeba, nunee funu nee akontese dunik, Kadunan Boeloko ho Nia Asuwain Sira ataka dunik Uma Resmea, maibe ataka Ida neebe halo husi Kadunan Boeloko ba Resmea, durante loron hitu – Kalan hitu, ( semana Ida ) la Fo rezultadu neebe diak ba Kadunan Boeloko, Tamba la Konseque harahun Uma Resmea, hodi nunee Mak Kadunan Boeloko konvida fali Nia Aliadu Sira neebe Sira hanaran Nauhini – Nau Mane ((( Ema neebe haktuir la temi Uma Nia naran ” Nauhini – Nau mane Mak Sese, so temi deit nunee ))) hodi ataka Tan Uma Resmea durante semana Ida Nia laran ((( total ataka semana 2))) maibe la Konseque menan funu ataka Resmea nee.
 
Ho Ida nee Mak husi Kadunan Boeloko konvida fali Uma Fusu Mau loe,  sai Sira Nia Aliadu hodi hataka likus Uma Resmea, ho Aliadu husi Uma Fusu MauLoe Mak ikus foin harahun Uma Resmea, tuir estoria neebe haktuir katak Asuwain Sira husi Uma Fusu mau loe ataka no  lori Fatuk Mak tuda hafoin harahun tiha Uma Resmea.
 
Wainhira Uma Resmea Rahun ona Tamba hetan tuda makas husi Aliadu Kadunan Boeloko Neebe Mai husi Uma Fusu Mau loe,  obriga katuas  Sira iha  uma Resmea Nia laran,  Tengki halai sai husi Uma Resmea, nune’e  katuas Sira halai namkari tiha, balu halai sai Liu no balu Mak Konseque hetan Salva husi Aliadu Boeloko nian Neebe Mai husi Uma Fusu MauLoe (((konsipeasaun Kultural )))).
 
Halai namkari Ida nee balu Konseque halai sai Liu, la hatene Nia paraderu oras nee, iha neebe, no balu Mak halai tesik  ba Lea ((( Fatuk kuak iha Era Fa Ai Ramu Nia Areadores))) neebe katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe ((( Ema neebe haktuir la temi katuas Sira neebe Salva Katuas husi Resmea Sira, nee Nia naran ((( konspirasi kultural))) Mak Salva no lori Sira neebe halai ne’e,  ba Lea, hodi  subar katuas sira husi uma Resma,  iha Fatuk kuak Ida,  neebe iha ikus hodi hanaran Fatuk kuak nee naran “Fatuk kuak Resmea”(( fatuk Kuak Ne’e oras sei iha hela, – fatin Lea )).
Uma Fukun Resmea : SISR#Che Arino Lara 82
Uma Fukun Resmea : SISR#Che Arino Lara 82
katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe,  subar ona katuas Sira Husi Resmea,  ba Fatuk kuak Resmea ona, Mak hafoin katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe, Lao sai fali husi Lea Mai hodi hasoru fali katuas sira husi  Kadunan Boeloko.
 
Wainhira katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hasoru malu fali ho katuas Sira Husi Kadunan Boeloko, katuas Sira Husi Kadunan Boeloko husu ba katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe, nunee ” Liurai Sira, imi hetan dunik ka Lae, ohin Ema Resmea Sira halai tesik husi nee ?,” nunee katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hatan ba Sira nunee “ Ami la hetan Ida, Ami mos foin tesik Mai, Ami Nia ain Fatin Mak Bosok tesik Mai nee,” hodi nunee Sira hotu Fila fali ba  knua Kadunan Boeloko Nia horik Fatin.
 
Depois hare situasaun hakmatek ona, katuas Sira Husi Uma Fusu MauLoe tesik fali Lea Mai, hasai kataus sira Husi Uma Resmea,  Sai husi Lea,  hodi tesik Mai fali Mau bur hu, to iha fatin nee,  mak katuas sira husi uma fusu Mauloe,  hatudu no  entrega fatin nee ba Resmea hodi hela no horik iha Fatin nee.
 
Weinhira katuas Sira hela ona iha Mau bur hu, katuas sira husi Uma Resmea,   komesa halo fali Uma Resmea iha nee, halo hotu tiha, konvida mos Uma Fusu MauLoe,  Mai partisipasi iha inagurasaun nee, no iha Tempo nee Mak realiza konspirasaun kultural nian iha tempo nee kedas, Husi Uma fusu mau loe , Mai Hola feto Sira Husi Resmea neebe hodi  kria relasaun Familia feto San Uma Mane nian, fahe servisu ba malu kona ba ambiental Nian neebe husi Uma Fusu MauLoe fo Fiar ba Resmea Mak sai hanesan Protektor ba Meu Ambiente ((( Lian Mambae = Bali betu nor oar )))) Maibe Tengki tane ukun nee ho sinal ruma neebe hodi kesi Relasaun entre Uma Fusu Mauloe ho Resmea alende feto San Uma Mane maibe intermus de ukun Kultural nian Mak Tengki husik hela material balu ba Uma Fusu MauLoe ho naran Keikoli.
 
hahu husi nee Mak Uma Resmea hela permanente iha Mau bur hu no husik hela efedensia estoria Mak oras nee hatur hela Sadan KA Bosok neebe iha hela mau bur hu,  maske oras ne’e hela deit Fatuk oan Hira Mak hatudu hela sinal Bosok nian, iha Fatin nee.
Bosok Resmea iha Mau bur hou, Foto Che Arino Lara 82 Fatuk Bosok ou Sadan Resmea nee Lokaliza iha Suku Rotuto,.Fatin nee naran Mau bur hou, atual Aldeia Sabou Nia Konta, maibe Kulturalmente pertensia Iha Aldeia Foehei Nia Konta Tamba areia nee, Kulturalmente domisiliariu dahuluk ba Uma Resmea nian iha Areia Refere, pertensia husi Rai Atlel Nia konta. " Ata lele Na lele As suli, suli sae, Na Lele As suli" Tuir estorio neebe haktuir hela katak Uluk Liu ( la hatene iha era/ zaman Ida neebe ), Uma Resmea Nia Lokalizasaun iha  maet mata, parte Hrai aus Nia leten - kablaki Nia hun, fahe klaran entre Tiris Manufahi kuak no era fa Ai Ramu nian. Iha tempo neebe Uma Resmea ho Nia modelu Uma nian, Iha dikur, Manu aman iha Ai kakuluk ( kuad Ama tetuh ), iha makerek no eskada hitu, hodi nunee Mak uma kadunan Boeloko sente hanesan kompetisaun iha modelu hodi  hatete nunee" Liurai Ida tesik ba nee, atu Liu tiha fali Hau" hodi nunee, Liurai Sira husi Kadunan Boeloko Senti la satisfas, mak  buka maneira hodi halakon tiha Uma Fukun Resmea, alende nee funu nee akontese Tamba Hahalok finsindu no suba entre katuas Sira. Ho intensaun Atu halakon Uma Fukun Resmea nee, Mak Mosu funu Ida entre Kaduan Boeloko ho Resmea iha tempo Neeba, nunee funu nee akontese dunik, Kadunan Boeloko ho Nia Asuwain Sira ataka dunik Uma Resmea, maibe ataka Ida neebe halo husi Kadunan Boeloko ba Resmea, durante loron hitu - Kalan hitu, ( semana Ida ) la Fo rezultadu neebe diak ba Kadunan Boeloko, Tamba la Konseque harahun Uma Resmea, hodi nunee Mak Kadunan Boeloko konvida fali Nia Aliadu Sira neebe Sira hanaran Nauhini - Nau Mane ((( Ema neebe haktuir la temi Uma Nia naran " Nauhini - Nau mane Mak Sese, so temi deit nunee ))) hodi ataka Tan Uma Resmea durante semana Ida Nia laran ((( total ataka semana 2))) maibe la Konseque menan funu ataka Resmea nee. Ho Ida nee Mak husi Kadunan Boeloko konvida fali Uma Fusu Mau loe,  sai Sira Nia Aliadu hodi hataka likus Uma Resmea, ho Aliadu husi Uma Fusu MauLoe Mak ikus foin harahun Uma Resmea, tuir estoria neebe haktuir katak Asuwain Sira husi Uma Fusu mau loe ataka no  lori Fatuk Mak tuda hafoin harahun tiha Uma Resmea. Wainhira Uma Resmea Rahun ona Tamba hetan tuda makas husi Aliadu Kadunan Boeloko Neebe Mai husi Uma Fusu Mau loe,  obriga katuas  Sira iha  uma Resmea Nia laran,  Tengki halai sai husi Uma Resmea, nune'e  katuas Sira halai namkari tiha, balu halai sai Liu no balu Mak Konseque hetan Salva husi Aliadu Boeloko nian Neebe Mai husi Uma Fusu MauLoe (((konsipeasaun Kultural )))). Halai namkari Ida nee balu Konseque halai sai Liu, la hatene Nia paraderu oras nee, iha neebe, no balu Mak halai tesik  ba Lea ((( Fatuk kuak iha Era Fa Ai Ramu Nia Areadores))) neebe katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe ((( Ema neebe haktuir la temi katuas Sira neebe Salva Katuas husi Resmea Sira, nee Nia naran ((( konspirasi kultural))) Mak Salva no lori Sira neebe halai ne'e,  ba Lea, hodi  subar katuas sira husi uma Resma,  iha Fatuk kuak Ida,  neebe iha ikus hodi hanaran Fatuk kuak nee naran "Fatuk kuak Resmea"(( fatuk Kuak Ne'e oras sei iha hela, - fatin Lea )). katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe,  subar ona katuas Sira Husi Resmea,  ba Fatuk kuak Resmea ona, Mak hafoin katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe, Lao sai fali husi Lea Mai hodi hasoru fali katuas sira husi  Kadunan Boeloko. Wainhira katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hasoru malu fali ho katuas Sira Husi Kadunan Boeloko, katuas Sira Husi Kadunan Boeloko husu ba katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe, nunee " Liurai Sira, imi hetan dunik ka Lae, ohin Ema Resmea Sira halai tesik husi nee ?," nunee katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hatan ba Sira nunee " Ami la hetan Ida, Ami mos foin tesik Mai, Ami Nia ain Fatin Mak Bosok tesik Mai nee," hodi nunee Sira hotu Fila fali ba  knua Kadunan Boeloko Nia horik Fatin. Depois hare situasaun hakmatek ona, katuas Sira Husi Uma Fusu MauLoe tesik fali Lea Mai, hasai kataus sira Husi Uma Resmea,  Sai husi Lea,  hodi tesik Mai fali Mau bur hu, to iha fatin nee,  mak katuas sira husi uma fusu Mauloe,  hatudu no  entrega fatin nee ba Resmea hodi hela no horik iha Fatin nee. Weinhira katuas Sira hela ona iha Mau bur hu, katuas sira husi Uma Resmea,   komesa halo fali Uma Resmea iha nee, halo hotu tiha, konvida mos Uma Fusu MauLoe,  Mai partisipasi iha inagurasaun nee, no iha Tempo nee Mak realiza konspirasaun kultural nian iha tempo nee kedas, Husi Uma fusu mau loe , Mai Hola feto Sira Husi Resmea neebe hodi  kria relasaun Familia feto San Uma Mane nian, fahe servisu ba malu kona ba ambiental Nian neebe husi Uma Fusu MauLoe fo Fiar ba Resmea Mak sai hanesan Protektor ba Meu Ambiente ((( Lian Mambae = Bali betu nor oar )))) Maibe Tengki tane ukun nee ho sinal ruma neebe hodi kesi Relasaun entre Uma Fusu Mauloe ho Resmea alende feto San Uma Mane maibe intermus de ukun Kultural nian Mak Tengki husik hela material balu ba Uma Fusu MauLoe ho naran Keikoli. hahu husi nee Mak Uma Resmea hela permanente iha Mau bur hu no husik hela efedensia estoria Mak oras nee hatur hela Sadan KA Bosok neebe iha hela mau bur hu,  maske oras ne'e hela deit Fatuk oan Hira Mak hatudu hela sinal Bosok nian, iha Fatin nee. {{ relasaun entre Uma  Boeloko, Uma.Fusu MauLoe no Resmea iha fase seluk Ida no uluk Liu nudar Maun ho Alin = Maun boot Mak Boeloko ho Naran Leuskey, Maun Klaran Mak Uma Fusu MauLoe ho naran MauLoe no alin ikun Mak Resmea ho Naran Keikoli }}}. Notas : (((estoria nee, rona husi Matebian Avo Denis, avo ejidu husi Kabita Ulu, tiu alenxandrinu Sarmento no Daniel Maya husi Uma Fusu MauLoe, avo Matias Dos Santos husi Uma manehat " Sira nee Matebian hotu ona")) ( (((Husu ba belun sira  neebe hatene Liu, Husu atu kurije,kompleto no halo piskiza klean Liu Tan, hodi hetan faktus estoria neebe diak Liu no lolos ))))) Hakerek Ho intensaun atu prezerva no salva guarda deit estoria pedasuk hirak nee ba piskizador Sira neebe sei Mai hodi sai referensia mentah ba Sira hodi buka Klean Liu ))))) (( hepoteza)) Sentru Informasaun Suku Rotutu Amorino Mendes #CheArinoLara82 #Resmea #82Manufuiklian,#Kalohan #LorikuAsuwain Hakbiit Bosok Resmea iha Mau bur hou, Foto Che Arino Lara 82 Fatuk Bosok ou Sadan Resmea nee Lokaliza iha Suku Rotuto,.Fatin nee naran Mau bur hou, atual Aldeia Sabou Nia Konta, maibe Kulturalmente pertensia Iha Aldeia Foehei Nia Konta Tamba areia nee, Kulturalmente domisiliariu dahuluk ba Uma Resmea nian iha Areia Refere, pertensia husi Rai Atlel Nia konta. " Ata lele Na lele As suli, suli sae, Na Lele As suli" Tuir estorio neebe haktuir hela katak Uluk Liu ( la hatene iha era/ zaman Ida neebe ), Uma Resmea Nia Lokalizasaun iha  maet mata, parte Hrai aus Nia leten - kablaki Nia hun, fahe klaran entre Tiris Manufahi kuak no era fa Ai Ramu nian. Iha tempo neebe Uma Resmea ho Nia modelu Uma nian, Iha dikur, Manu aman iha Ai kakuluk ( kuad Ama tetuh ), iha makerek no eskada hitu, hodi nunee Mak uma kadunan Boeloko sente hanesan kompetisaun iha modelu hodi  hatete nunee" Liurai Ida tesik ba nee, atu Liu tiha fali Hau" hodi nunee, Liurai Sira husi Kadunan Boeloko Senti la satisfas, mak  buka maneira hodi halakon tiha Uma Fukun Resmea, alende nee funu nee akontese Tamba Hahalok finsindu no suba entre katuas Sira. Ho intensaun Atu halakon Uma Fukun Resmea nee, Mak Mosu funu Ida entre Kaduan Boeloko ho Resmea iha tempo Neeba, nunee funu nee akontese dunik, Kadunan Boeloko ho Nia Asuwain Sira ataka dunik Uma Resmea, maibe ataka Ida neebe halo husi Kadunan Boeloko ba Resmea, durante loron hitu - Kalan hitu, ( semana Ida ) la Fo rezultadu neebe diak ba Kadunan Boeloko, Tamba la Konseque harahun Uma Resmea, hodi nunee Mak Kadunan Boeloko konvida fali Nia Aliadu Sira neebe Sira hanaran Nauhini - Nau Mane ((( Ema neebe haktuir la temi Uma Nia naran " Nauhini - Nau mane Mak Sese, so temi deit nunee ))) hodi ataka Tan Uma Resmea durante semana Ida Nia laran ((( total ataka semana 2))) maibe la Konseque menan funu ataka Resmea nee. Ho Ida nee Mak husi Kadunan Boeloko konvida fali Uma Fusu Mau loe,  sai Sira Nia Aliadu hodi hataka likus Uma Resmea, ho Aliadu husi Uma Fusu MauLoe Mak ikus foin harahun Uma Resmea, tuir estoria neebe haktuir katak Asuwain Sira husi Uma Fusu mau loe ataka no  lori Fatuk Mak tuda hafoin harahun tiha Uma Resmea. Wainhira Uma Resmea Rahun ona Tamba hetan tuda makas husi Aliadu Kadunan Boeloko Neebe Mai husi Uma Fusu Mau loe,  obriga katuas  Sira iha  uma Resmea Nia laran,  Tengki halai sai husi Uma Resmea, nune'e  katuas Sira halai namkari tiha, balu halai sai Liu no balu Mak Konseque hetan Salva husi Aliadu Boeloko nian Neebe Mai husi Uma Fusu MauLoe (((konsipeasaun Kultural )))). Halai namkari Ida nee balu Konseque halai sai Liu, la hatene Nia paraderu oras nee, iha neebe, no balu Mak halai tesik  ba Lea ((( Fatuk kuak iha Era Fa Ai Ramu Nia Areadores))) neebe katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe ((( Ema neebe haktuir la temi katuas Sira neebe Salva Katuas husi Resmea Sira, nee Nia naran ((( konspirasi kultural))) Mak Salva no lori Sira neebe halai ne'e,  ba Lea, hodi  subar katuas sira husi uma Resma,  iha Fatuk kuak Ida,  neebe iha ikus hodi hanaran Fatuk kuak nee naran "Fatuk kuak Resmea"(( fatuk Kuak Ne'e oras sei iha hela, - fatin Lea )). katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe,  subar ona katuas Sira Husi Resmea,  ba Fatuk kuak Resmea ona, Mak hafoin katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe, Lao sai fali husi Lea Mai hodi hasoru fali katuas sira husi  Kadunan Boeloko. Wainhira katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hasoru malu fali ho katuas Sira Husi Kadunan Boeloko, katuas Sira Husi Kadunan Boeloko husu ba katuas Sira Husi Uma fusu Mau Loe, nunee " Liurai Sira, imi hetan dunik ka Lae, ohin Ema Resmea Sira halai tesik husi nee ?," nunee katuas Sira Husi Uma fusu MauLoe hatan ba Sira nunee " Ami la hetan Ida, Ami mos foin tesik Mai, Ami Nia ain Fatin Mak Bosok tesik Mai nee," hodi nunee Sira hotu Fila fali ba  knua Kadunan Boeloko Nia horik Fatin. Depois hare situasaun hakmatek ona, katuas Sira Husi Uma Fusu MauLoe tesik fali Lea Mai, hasai kataus sira Husi Uma Resmea,  Sai husi Lea,  hodi tesik Mai fali Mau bur hu, to iha fatin nee,  mak katuas sira husi uma fusu Mauloe,  hatudu no  entrega fatin nee ba Resmea hodi hela no horik iha Fatin nee. Weinhira katuas Sira hela ona iha Mau bur hu, katuas sira husi Uma Resmea,   komesa halo fali Uma Resmea iha nee, halo hotu tiha, konvida mos Uma Fusu MauLoe,  Mai partisipasi iha inagurasaun nee, no iha Tempo nee Mak realiza konspirasaun kultural nian iha tempo nee kedas, Husi Uma fusu mau loe , Mai Hola feto Sira Husi Resmea neebe hodi  kria relasaun Familia feto San Uma Mane nian, fahe servisu ba malu kona ba ambiental Nian neebe husi Uma Fusu MauLoe fo Fiar ba Resmea Mak sai hanesan Protektor ba Meu Ambiente ((( Lian Mambae = Bali betu nor oar )))) Maibe Tengki tane ukun nee ho sinal ruma neebe hodi kesi Relasaun entre Uma Fusu Mauloe ho Resmea alende feto San Uma Mane maibe intermus de ukun Kultural nian Mak Tengki husik hela material balu ba Uma Fusu MauLoe ho naran Keikoli. hahu husi nee Mak Uma Resmea hela permanente iha Mau bur hu no husik hela efedensia estoria Mak oras nee hatur hela Sadan KA Bosok neebe iha hela mau bur hu,  maske oras ne'e hela deit Fatuk oan Hira Mak hatudu hela sinal Bosok nian, iha Fatin nee. {{ relasaun entre Uma  Boeloko, Uma.Fusu MauLoe no Resmea iha fase seluk Ida no uluk Liu nudar Maun ho Alin = Maun boot Mak Boeloko ho Naran Leuskey, Maun Klaran Mak Uma Fusu MauLoe ho naran MauLoe no alin ikun Mak Resmea ho Naran Keikoli }}}. Notas : (((estoria nee, rona husi Matebian Avo Denis, avo ejidu husi Kabita Ulu, tiu alenxandrinu Sarmento no Daniel Maya husi Uma Fusu MauLoe, avo Matias Dos Santos husi Uma manehat " Sira nee Matebian hotu ona")) ( (((Husu ba belun sira  neebe hatene Liu, Husu atu kurije,kompleto no halo piskiza klean Liu Tan, hodi hetan faktus estoria neebe diak Liu no lolos ))))) Hakerek Ho intensaun atu prezerva no salva guarda deit estoria pedasuk hirak nee ba piskizador Sira neebe sei Mai hodi sai referensia mentah ba Sira hodi buka Klean Liu ))))) (( hepoteza)) Sentru Informasaun Suku Rotutu Amorino Mendes #CheArinoLara82 #Resmea #82Manufuiklian,#Kalohan #LorikuAsuwain Hakbiit
{{ relasaun entre Uma  Boeloko, Uma.Fusu MauLoe no Resmea iha fase seluk Ida no uluk Liu nudar Maun ho Alin = Maun boot Mak Boeloko ho Naran Leuskey, Maun Klaran Mak Uma Fusu MauLoe ho naran MauLoe no alin ikun Mak Resmea ho Naran Keikoli }}}.
 
Notas :
(((estoria nee, rona husi Matebian Avo Denis, avo ejidu husi Kabita Ulu, tiu alenxandrinu Sarmento no Daniel Maya husi Uma Fusu MauLoe, avo Matias Dos Santos husi Uma manehat ” Sira nee Matebian hotu ona”))
( (((Husu ba belun sira  neebe hatene Liu, Husu atu kurije,kompleto no halo piskiza klean Liu Tan, hodi hetan faktus estoria neebe diak Liu no lolos ))))) Hakerek Ho intensaun atu prezerva no salva guarda deit estoria pedasuk hirak nee ba piskizador Sira neebe sei Mai hodi sai referensia mentah ba Sira hodi buka Klean Liu ))))) (( hepoteza))
 

ATRATIVO TURISTIKU NAURAL - MIRBUTI

Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82
Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82
Atrativo Natural Mirbuti lokaliza iha postu Administrativo Same, Suku Letefoho, Aldeia Kotalala, fahe klaran entre Bairo Kotalala no Rusata.
Mirbuti nudar Sitio Eko – Turistiku ho Atrativo Natural, hafutar ho Ai laran tuan ho Fatuk Neebe hatur metin iha Sorin, iha Nia lolon iha eatatua Nai Jesus Cristo, hamatak ho be natural sulin husi Foho kablaki fo matak Liu Tan ho Ar 100% fresku la kontamina ho polusaun, hodi Atrai tebes turista domestik, Nasional e internasional hodi Mai visita Fatin nee,______Fatin nee naran Mirbuti _____ maibe Fatin nee, sei inkondisaun iha inkubasaun no Infrastrutura Turistiku.
esperansa:
  • Ba oin Fatin nee, Tengki asegura no protejidu
  • estrada neebe Mak oras nee movimentu trasporte ba – Mai, Tengki Taka tiha, buka dalan alternativo.
  • Fatin nee Labele fase kareta no motor iha Fatin nee.
  • kria kondisaun refreshing no kantinu
Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82
Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82
– sensibilizasaun kumunitario Kona ba siguransa hodi fo seguru ba visitantes Turistiku Sira.
Espera hanoin Ida nee bele kontribui ba dezenvolmentu Turistiku iha Mirbuti no util ba benefisiu kumun no sepesial ba dezenvolmentu Kumunitario suku letefoho Liu Liu iha Aldeia Kotalala.
Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82
Atrativu Natural Mirbuti, Foto Che Arino Lara 82

BANDERA SARANI KATOLIKA ROTUTO NIAN

 

Bendera sarani katolika Rotuto, Foto Che Arino Lara 82
Bendera sarani katolika Rotuto, Foto Che Arino Lara 82

Bandera sarani Katolika Rotuto nian, Neebe Mak ohin loron halot hamutuk hela iha ukun Cultural nian iha Kadunan Boeloko.

Bendera Sarani Katolik Rotuto, Foto Che Arino Lara 82
Bendera Sarani Katolik Rotuto, Foto Che Arino Lara 82

Bandera nee sarani Rotuto utuliza hodi partisipa iha sermonia padroero nian ka selebrasaun importante no Visita sepesial Sira iha Paroquia Nossa Senhora Assunsaun Same.
Bandera Neebe simbolu ba sarani Katolika Rotuto ho Nia Kor Kinur Osan mean, nian Ninin hafutar ho kabas mean, Nia Rohan modelu Sakat tolu, tuir ukun Fiar Rotuto Nian ba roman lalehan nian Santisma Trindade, nomor ukun kultural nian Mak Rai sarin Tolu, ukun tolu bandu Tolu, lalian tolu – Ai ledik tolu, nomos modelu Sakat simboliza foho kablaki.
Iha bandera Nia laran Hakerek Ho kabas mean Tau Rotuto iha Surin,iha Sorin fali tau “Santo Ano” no dima Ida Mak iha laran ho kor Osan mean.
==========
Sentru Informasaun Suku Rotutu Amorino Mendes #CheArinoLara82