Lian RABEKA,SISR ; formasaun biosiguransa ba preve fahi husi moras Afarican swine fever ( ASF ) iha sede suku Rotuto, loron quinta feira 09 Júnio 2022, ne’ebé tuir field officer Marketing Development Facility ( MDF ) Gaspar Elias Gusmão katak formasaun prevene Fahi husi moras ASF Halao, Tamba durante Fulan setembro 2019 até agora, ne’ebé governo Timor leste Liu husi ministério Agricultura foti sampel hodi ba halo analiza iha Australia neeba katak Fahi mate barak kuaze 40% kausa husi moras ASF,moras nee akontese Tamba Fahi laiha vassina bodi halo vassina no laiha aimoruk hodi halo tratamento,Tamba ne’e husi MDF servisu hamutuk ho ministério agricultura oinsa atu lansa kampanha Liu husi TV, media sosial no Kona ba oinsa atu prevene moras nee,Tamba dalan Ida unika Mak Liu husi bio siguransa Maibe depois lansa tiha MDF lao buka tuir fali Informasaun ne'ebé Rezultado hatudu katak Ema barak la assésu Tamba laiha elitricidade entaun laiha Tv Núne’e mos Ema barak la kaer telefoni Diak hodi assésu ba Informasaun nee Mak difikulta kumunidade Sira la assésu Informasaun Kona ba moras ASF nee.
hodi nunee Mak MDF halo formasaun dereta ba kumunidade Sira Kona ba oinsa Mak atu prevene Fahi husi moras ASF.
Programa Nee tuir field officer MDF nee katak halao ona iha município hotu no município Manufahi Mak foin halao formasaun iha semana nee.
Núne’e mos iha biban nee husi MDF Lori dotur Animal ida Hanesan konsultan iha MDF hodi Fahe informasaun oinsa prevene Fahi husi moras ASF nee.
Tamba nee Nudar doutor animal Alípio de Almeida iha formasaun nee hatete katak moras Fahi nian Ida nee, mosu dahuluk iha Aferika neeba iha tinan 1963 Liu ba, neebe vírus nee komesa daet ba nasaun Sira seluk iha mundu inclui América hodi ba to iha Eropa.
Tuir doutor animal Alípio hatete iha 2008 Tama Mai iha Asia,xina, Filipina, Vietnam i ikus iha tinan 2019 virus Nee Mai mosu iha Ita Nia Rai.
Núne’e doutor animal Alípio de Almeida hatete katak vírus nee Kona Fahi,Fahi komesa hatudu Nia sintomas Hanesan isin manas no halo Fahi Toba deit Nia lakohi Han,lakohi hemu no labele Lao ba Mai,iha Fahi isin Sira mean no atu azul,muta , mear no ran sai husi inus Nomos Wainhira Nia Toba ain nakdedar,ba Fahi ne’ebé kabuk Hela akontese abortus no inan MOS mate dala Ida,maibe moras nee la sensetivo ba Ita Ema.
Núne’e atu redus moras nee Mak tengki halo assaun biosiguransa Mak Hanesan halo tratamento antiparazita mazamenus Fulan 6 dala ida,vassinasaun regular ba moras endemia nee,fo han Fahi tuir necidades Fahi nian,rekomenda fo Han Fahi ho aihan komersial,ijeniku Luhan tengki kuida,labele iha lalar iha Luhan laran Nomos protege Luhan husi Ema seluk no animal fuik.
Entretanto iha Fatin sede suku Rotuto xefi suku Jose dos Santos hatete katak Liu husi formasaun nee kumunidade Sira bele iha ONA Informasaun Balu no komprende buat balun karik Aban bainrua hakiak Fahi bele komprende oinsa bele hakiak Fahi ho Diak,núnee xefi suku Rotuto hato’o agradese ba MDF Tamba bele fasilita Informasaun konaba oinsa prevene Fahi husi moras ASF nee Rasik.
=================================
Sentru Informasaun Suku Rotuto
Amorino da Costa Mendes Sarmento
No comments:
Post a Comment